Kleepumise tippklass Lühike ülevaade alusmaterjalidest

Alusmaterjali esmane ülesanne on liimi ja krundi paigalhoidmine. See on suhteliselt õhuke, painduv ja samal ajal sile. Tänu sellele sobib see suurepäraselt peaaegu igasuguseks kasutuseks igas kasutuskohas ja igasuguse kujunduse puhul. Materjal ise võib suuresti erineda – ja seal hakkabki see mängima olulist rolli, olenevalt sellest, kus, kui kaua ja mis otstarbeks kleeplinti kasutada tuleb. Tänapäeval kasutatavad alusmaterjalid on mõeldud pidama vastu teatud jõududele või rebenema täpselt määratletud jõu korral, olema optiliselt läbipaistvad või helkuriga, olema läbistatavad või toimima tõkkena (nt niiskuse või hapniku suhtes), olema väga õhukesed (1,5 μm = 0,059 tuhandiktolli) või väga paksud (> 3 mm või 118 tuhandiktolli). Kaasaegsed alusmaterjalid toimivad täitematerjali või mürasummutina, võimaldavad teipi masinaga töödelda või stantsida. Olemasolevate alusmaterjalide rohkuse tõttu tasub rääkida erinevate tüüpide omadustest ja eelistest.

Kangal ja fliisil (nt puuvill, viskoos või PET) on mehaanilised eelised, mistõttu need on oma konkreetses kasutusvaldkonnas eriti sobivad. Kangast ja fliisist alusmaterjal sobib ideaalselt pragude katmiseks, kaablite kokkuköitmiseks, tihendamiseks või jätkamiseks.

Puuvilla ja viskoosi tõmbetugevus on suur, kuid neid on PET-ga võrreldes kerge käega rebida. Head näited on kangaga kleeplindid, nagu niiskuskindel teip või Gaffer-teip. Puuvill on puhas looduslik toode ja seega keskkonnasäästlik; viskoos on ühtlasem ja seda saab paremini reprodutseerida. Fliis on eriti pehme ning selle eelis on erakordselt hea müra ja vibratsiooni vähendamine.

See on valmistatud paberimassist, kanepist ja sünteetilistest kiududest ja sellel on erinevad kleeplintidel kasutatavad paberikvaliteedid.

Sileda paberi järele on nõudlus siis, kui kleeplinti on vaja pakkimiseks või liivapritsimise šablooniks. Erineva venivusega krepp-paberit kasutatakse katmiseks ja maalriteipide jaoks. Mida rohkem kurde paberis on, seda hõlpsam on teipi kõverustele ja kontuuridele kleepida. Eriti peen Jaapani paber väldib värvi voolamist maalriteibi alla.

Paberi kui alusmaterjali eriomadused avalduvad selles, kui lihtne on seda käega rebida, selle elastsuses ja võimes kuni 50 protsendi võrra venida. See on ka vastupidav ja imav temperatuurini üle 180 °C. On olemas keerukamaid paberist alusmaterjale, mida kasutatakse paberitööstuses suurte paberirullide jätkamiseks või otste teipimiseks. Sellise kasutuse korral peab paberit olema võimalik uuesti paberimassiks muuta (lahustuvaks, ilma uuele toodetud paberile jälgi jätmata).

Kõrgel temperatuuril (üle 200 ºC) või kasutusviiside puhul, mis nõuavad veelgi tõhusamat toimet kui vahtmaterjalist kleeplindi puhul, on akrüülsisuga alusmaterjal ideaalne lahendus. Kuna see koosneb akrülaatpolümeerist, on sellel silmapaistvad viskoelastsed omadused. See tähendab, et see suudab tasakaalustada materjali pinget, jaotades jõude ja hajutades koormust. Lisaks suudab selline materjal kompenseerida temperatuuriga seotud paisumist – muutes paksuse kuni kolmekordseks, olenevalt alusmaterjali struktuurist. Koos väga suure ühendamistugevusega on akrüülsisuga teibid ideaalne lahendus konkreetsete pindade liimimisel, nt klaasi liimimisel metallile või metalli liimimisel plastile.

Täiendava eelisena on akrüülalused väga vastupidavad paljudele keskkonnaelementidele, nt päikesevalgusele, osoonile, temperatuurile ja veele. Tänu neile omadustele sobivad akrüülteibid ideaalselt pikaajaliseks ja vastupidavaks kasutamiseks välistingimustes. Kasutusviiside näited on kere küljedetailide kinnitamine autokere külge (autotööstus); lameekraanide raamide kinnitamine (elektroonika); klaaspaneelide kinnitamine metallraamide külge või fotogalvaaniliste paneelide ühendamine tagasiinide külge (päikesepaneelid). Need ja muud sobivad kasutusviisid nõuavad suurt ühendamistugevust, pikaajalist (kuni 25 aastat) toimimist välistingimustes ja temperatuurierinevuste kompenseerimist.