Sünteetilise kautšuki edu saladus peitub selle molekuliahela struktuuris: välisküljel kaks kõva otsa (stüreen), painduv, pehmem, kummine keskosa (butadieen). Seega on struktuur: stüreen – butadieen – stüreen = SBS. See näeb välja nagu eriti pikkade käepidemetega hüppenöör. Asja parim osa on: seda hüppenööri saab kohandada nii, et sellega on võimalik igasuguste raskustega hõlpsasti toime tulla.
Kõva või pehme? Püsib painduvana
Tehnoloogiad
Sünteetilisel kautšukil on ainulaadne molekulistruktuur – mis sobib suurepäraselt kleeplindi väljatöötamiseks. Sünteetilise kautšuki omaduste lühikirjeldus ja vastus küsimusele: Mis on sünteetiline kautšuk?
Sünteetilisel kautšukil põhinevate liimide keemiline struktuur määratakse kahe kõva otsa ja elastse keskosaga. Keemikud ütleksid: stüreen – butadieen – stüreen ehk lühidalt SBS.
„Hüppenöör“ igaks olukorraks
Kõvade otste ja keskosa proportsioonid määravad, kui tugev või kõva sünteetiline kautšuk on – ja seega ka selle, kui liikuv või pehme on liim või kleeplint. Stüreeniotsa segment määrab liimi kohesiooni (sisemise tugevuse); kummine keskosa määrab adhesiooni. Sünteetilisel kautšukil endal pole üldse liimivaid omadusi. Survetundliku liimi saamiseks tuleb lisada nakkuvust tekitavaid vaike. Erinevalt loodusliku kautšuki polümeeridest on sünteetilise kautšuki polümeer lühike ja väikese molekulmassiga.
Molekuliahela painduv keskosa, mida nimetatakse ka elastomeeriks, on vananemisele vastupidavam kui selle looduslik võrdkuju. Sünteetiline kautšuk on olnud olemas 1960. aastatest. Tavaliselt nimetatakse seda sünonüümidega, nagu SBC (stüreen-plokk-kopolümeer), SBS (stüreen-butüleen-stüreen), SIS (stüreen-isopreen-stüreen), SEBS (stüreen-etüleen-butüleen-stüreen) või kuumliim (viimane on saadaval ka loodusliku kautšuki ja akrülaadi alusel).
Sünteetilise kautšuki omadused
Sünteetilisel kautšukil põhinevate liimide eriomaduste hulka kuulub nende suur nakkuvus. See tähendab, et sünteetilisel kautšukil põhinev kleeplint kinnitub hästi paljudele pindadele – isegi neile, millel on nõrk pinnaenergia. Lisaks on sellel suurepärane nihkekindlus: see ei libise külgsuunalise koormuse korral pinnalt.
Eelised ja puudused
Sünteetilisel kautšukil põhinevatel liimidel on temperatuuril ligikaudu üle 40 °C suhteliselt väike adhesioon ja kohesioon. Nende vastupidavus vananemisele on väiksem kui teistel liimainetel, kuid parem kui loodusliku kautšuki puhul. Neid ei saa nii hästi UV-kiirguse käes kasutada, kuid seda saab kompenseerida stabilisaatorite lisamisega.
Jätkamisteibi nakkuvus peab olema suur. Seepärast põhineb see sageli sünteetilist kautšukki sisaldavatel liimidel. Alternatiivina kasutatakse nakkuvaks muudetud akrüülliime.
Keemiline struktuur näitab kummimaatriksit (hall), mis tagab adhesiooni ja elastsuse. Ja polüstüreeni domeenid (sinine) tagavad täiendava kohesiooni ja rebenemiskindluse.
Kuid eelised ületavad selgelt puudusi. Kõigepealt ei ole suur nakkuvus (st kleepuvus) kuidagi loodusliku saaduse omast kehvem. Lisaks on suurepärane adhesioon rebimisel üks sünteetilise kautšuki kõige olulisemaid omadusi: kleeplint jääb hästi keeruliste ja tavaliste, mittepolaarsete ja polaarsete pindade külge.
Molekulide „hüppenööri“ saab pidevalt vajaduste järgi kohandada, et see sobiks paljudeks kasutusviisideks: jäigast ja tugevast pehme ja painduvani. Näiteks tuntud tesa Powerstrips® sisaldab samuti sünteetilist kautšukki. Erinevalt looduslikust kautšukist on sellega võimalik katta ka läbipaistvaid kilesid. Lisaks võimaldab sünteetilise kautšuki tootmine kiireid protsesse, mis vähendavad tootmiskulusid (näiteks kastide sulgemise puhul).
1 / 1
